Ringmajanduse konverents 2022
Ringiga edasi

19.–20. jaanuaril veebiülekandena Ida-Virumaalt, Narvast

Konverentsist

Keskkonnaministeerium ootab Sind 19.–20. jaanuaril 2022 osalema järjekorras juba kolmandale ringmajanduse konverentsile, et üheskoos jagada saadud kogemusi ning seada sihte tuleviku väljakutsete lahendamiseks. Konverents toimub esimest korda osalejatele veebiülekandena ning konverentsi saab vaadata mugavalt kodust või kontorist – sel korral toome esinejad läbi ekraanide Sinuni otse Ida-Virumaalt, Narvast. 

Ringmajandus ei ole enam kauge abstraktne tulevikuteema vaid see peaks olema iga kaasaegse ettevõtte äristrateegia alguspunkt. See leiab aset praegu, siin, nüüd ja kohe ning sellega tegelemine on konkurentsieelis, et mitte öelda ellujäämisstrateegia. Ringmajanduse ärimudelile üleminek hõlmab tervet ärikeskkonda – see puudutab paljusid erinevaid osapooli ning eeldab läbimõeldud protsesside disainimist ja juhtimist. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine tootmisprotsessidele võib tunduda pikem tee, ent selleks, et minna edasi, on vaja astuda julgeid samme. 2022. aasta ringmajanduse konverentsi “Ringiga edasi“ eesmärk on julgustada ettevõtjaid seda teekonda ette võtma ning neid samme astuma. Samuti aidata neil näha ringmajanduses võimalust oma äri arendamiseks ning juba ühiskonnas ja keskkonnas aset leidvate muutustega kohanemiseks.

Konverentsil tutvustame ettevõtete ressursitõhususe meetme projekte ja ringmajanduse poliitika suundasid, esitleme asjakohaseid praktikaid ja innovaatilisi protsesse ning toome inspireerivaid näiteid, mis on abiks teiste kogemustest õppimiseks. Esimesel päeval toimuvad ettekanded ja paneelarutelud, teisel päeval saab osaleda töötubades ja seminarides. Konverents on eesti keeles, väliskülaliste ettekanded on inglise keeles. Konverentsist saab osa võtta ka eesti-, vene- ja viipekeelse sünkroontõlkega. Konverentsil osalemine on tasuta.

Registreeru, kui oled:

  • tegevjuht, finantsjuht, kvaliteedijuht, keskkonnajuht, tootmistehnoloog või (toote)disainer
  • ettevõtja, kes on huvitatud uudsetest tootmise tõhustamise võimalustest
  • ettevõtja, kes soovib rohkem teada erinevate finantseerimise võimaluste kohta
  • ettevõtja, kes soovib lineaarmajanduse ärimudelilt üle liikuda ringmajanduse ärimudelile
  • ringmajanduse huviline

Programm

Konverentsi on võimalik jälgida eesti-, vene- ja viipekeelse sünkroontõlkega.
Anna Pihl
Päevajuht
Ellen Anette Høvik
Circular Norway kommunikatsioonijuht

Konsultatsiooniettevõte Circular Norway on teerajaja ringmajanduse alal ja pakub teadmisi, uuringuid ja digitaalseid tööriistu Norra valitsusele, omavalitsustele ja ettevõtetele, et toetada üleminekut lineaarselt majanduselt ringsele. Mis on hetkeseis? Milliseid edusamme on tehtud ja millised on olnud peamised takistused teel?

Ellen tõstab esile kohalikke edulugusid, mis näitavad, et Norral on tohutu potentsiaal lähitulevikus mitukümmend korda ringmajanduse ulatust suurendada ja seab selle konteksti sellega, kuidas ringmajandus mängib suurt rolli kliimaeesmärkide ja õiglasema majanduse saavutamisel.

dr Juhani Damski
Soome Keskkonnaministeeriumi kantsler

Soome rõhutab kestliku arengu tähtsust maailmas, kus meie majanduslik konkurentsivõime ja heaolu ei saa enam põhineda loodusvarade raiskaval kasutamisel. Toodete pakkumise asemel saavad tulu aluseks teenused, toodete taaskasutamine ja targad digilahendused. Soome plaanib suunata konkurentsivõime fookuse süsinikuneutraalsele ringmajandusele ja vähese heitega lahenduste väljatöötamisele.

11.00–11.30

Simmo Soomets
Thermory AS tegevjuht

Thermory on Eesti ettevõte ning termopuidu tootjana maailma suurim oma alal. Ettevõtte põhitegevuseks on puidu töötlemine kuumuse ja veeauruga, mille tulemusel pikeneb oluliselt kasutatava puidu eluiga kuna termopuit on ilmastiku käest dimensionaalselt stabiilne, ei ole vastuvõtlik mädanikule ega kahjuritele. Puit on betooni ja terase kõrval taastuv loodusvara, mis jätab ehituses väiksema jalajälje, on taaskasutatav ning ei tekita ohtlikke jäätmeid.

Enn Kikas
AS Kiviluks omanik ja juhataja

Kiviluksi tegevuse üks olulisematest põhimõtetest on säästva arengu printsiip, millega hoitakse ümbritsevat elukeskkonda. Ettevõttes kasutatakse alati nõuetele vastavat ja keskkonda säästvat materjali ning tehnikat, minimeerides oma tegevusest tulenevaid kahjulikke keskkonnamõjusid. Nendest põhimõtetest lähtuvalt vahetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse ettevõtete ressursitõhususe toetuse abil hiljuti Kiviluksis välja tootmisliin uuenduslike tehnoloogiate ja seadmete vastu ning soetati uus killustiku pesuliin.

Kristjan Maruste
Comodule tegevjuht ja asutaja

Oma kogemusest räägib Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte Comodule, mis edendab mikromobiilsust, luues asjade interneti lahendusi elektrilistele jalgratastele ning tõukeratastele. Tänaseks on ettevõte internetti ühendanud üle 350 000 sõiduki. Lisaks toodab Comodule Tallinnas asuvas tehases maailma keskkonnasõbralikumaid tõukerattaid, mida inimesed tunnevad nime all Tuul ja Äike. Muuhulgas on Comodule toodetavad elektrilised tõukerattad ainsana Euroopas toodetud.

12.30–13.30

Vestlusringis räägivad ettevõtete esindajad, kuidas nende tegevus järgib ringmajanduse põhimõtteid ja millist kasu see endaga kaasa toob. Praktilise kogemuse toel tuuakse näiteid, mida saab iga ettevõte sisuliselt kohe ette võtta ning kuidas tõhustada ressursside kasutust. Arutelu puudutab nii ettevõtete süsteemset lähenemist ressursside tõhustamisele kui ka ettevõtete ning teadusasutuste koostöövõimalusi. Jutuks tuleb ka see, kas riiklikke toetusi on lihtne kasutada või on seda ettevõtete vaates võimalik lihtsustada.

Arutelus osalevad:
Simmo Soomets, Thermory AS tegevjuht
Enn Kikas, AS Kiviluks omanik ja juhataja
Kristjan Maruste, aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule tegevjuht ja asutaja
Alar Urke, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rohepöörde suuna arendusjuht

Arutelu juhib Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier

14.30–14.45

Milline on rohepöörde tulevikuvaade Eestis? Mis võiks olla Eesti nišš? Kas rohetehnoloogiad ja digilahendused on ringmajanduse käivitamise võti ning kuidas saaksime sellesse panustada? Euroopa Liit on välja tulnud erinevate plaanidega nagu näiteks ringmajanduse tegevuskava, toote- ja kemikaalipoliitika ning Eestil on Ringmajanduse valge paber, ent milline võiks olla kohalik spetsialiteet ja mis valdkonnas? Kuidas leida visioonide teostamiseks investeeringuid ning kuidas avada Ida-Virumaa potentsiaali ringmajanduse vallas?

Arutelus osalevad:
Mikk Vainik, Eesti innovatsioonilabori Accelerate Estonia juht
Ragmar Saksing, Sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol rohetehnoloogia klastri juht
Sirli Heinsoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna reaalajamajanduse valdkonnajuht
Sigrid Soomlais, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja

Arutelu juhib päevajuht Anna Pihl

Anna Pihl ja Kaupo Heinma

Valitsuses on valminud on ringmajanduse valge paber. Keskkonnaministeeriumi asekantsler valgustab Eesti eesmärke ja tegevusi seoses ringmajanduse edendamisega ja tutvustab, kuhu oleme praeguseks jõudnud.

Rando Värnik
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor

Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid nagu ka ringmajandust. Ent peamiselt põhineb see siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ning biotehnoloogiatööstus). Ettekandes kuuleme biomajanduse võimalikest tulevikusuundadest ja stsenaariumidest ning kuhu Eesti selles vallas aastaks 2050 on jõudnud.

11.00–11.15

Kõigi töötubade ja seminaride töökeel on eesti keel ilma tõlketa.

Riin Kutsar ja Hendrik Puhkim
MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Selleks, et inimkonna eluviisid oleksid jätkusuutlikud on kohustuslik iga projekti teadlik planeerimine ja juhtimine, analüüsides kavandatavate tegevustega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus on määratlenud selle jaoks ühtse süsteemi ja protsessi. Ent erinevate osapoolte ootused keskkonnamõju hindamisele on ajas muutuvad ja täpsustuvad. Milline peaks olema see kõikehõlmav keskkonnamõju hindamise protsess? Arutame kuidas rakendada keskkonnamõju hindamist, et parandada ühiskonna vastupanuvõimet, edendada puhtamaid tootmis- ja tarbimisvõimalusi ning suurendada ringmajanduse mustreid.

Rohetiiger

Pakendite üleküllus on probleem, mille nentimiseni jõuab pea iga kohvilaua vestlus keskkonnasõbralikkusest ja ringmajandusest. Kogu pakendisüsteemi muutmine rohelisemaks nõuab aga pingutusi üle kogu väärtusahela. Rohetiiger on võtnud teema fookusesse, et selgitada koos huvigruppidega välja mida on võimalik ja vajalik teha. Töötoas käsitleme seniseid tulemusi, mis puudutavad arutelusid regulatsioonidest, pakendidisainist ja materjalidest, tootmisest ja ümbertöötlemisest ning toetavatest süsteemidest. Töötoas leiame lahendusi pakendite ringmajanduslikule korraldusele ülemineku pudelikaeladele.

Harri Moora
EKJA juhatuse liige ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert

Keskkonnahoidlikud ja ringmajandusse panustavad ettevõtted vajavad kiireloomulisi, põhjalikke ning kooskõlastatud regulatiivseid ja toetavaid meetmeid, mis moodustavad majanduspoliitika raamistiku lahutamatu osa.
Seminar „Ringmajandusele üleminek tööstusettevõtetes“ püüab arutelu vormis välja tuua peamised takistused ja võimalused, millega oleks vaja süsteemselt riiklikul tasandil tegeleda, et riigi ja ettevõtete koostöös võimalikult kiiresti liikuda uue tööstus 5.0 kontseptsiooni poole, mis sobituks nii Eesti kui globaalse süsinikuneutraalse ja ringse majandusmudeliga.

12.30–13.30

Kõigi töötubade ja seminaride töökeel on eesti keel ilma tõlketa.

Keskkonnaamet

Ringmajandusele üleminekul on kriitilise tähtsusega inimeste mõtteviis, teadmised ja käitumine. Aga kuidas panna inimese mõtted ringselt liikuma, anda talle vajalikke teadmisi ning mis kõige olulisem – panna ta ka keskkonnasõbralikult käituma? Keskkonnaamet on keskkonnaharidust edendanud aastaid. Töötoas tutvustatakse tehtud kampaaniaid, koostööprojekte omavalitsuste ja ettevõtjatega ning õpilastele pakutavaid programme. Nii mõneski maailma linnas on ringmajandusega hästi hakkama saadud – järelikult on see siingi võimalik. Toome osalejateni zero waste eduloo väljastpoolt Eestit ja saame teada, milline on selle strateegia inimeste harimisel. Ootame kuulama omavalitsusi ja teisi huvilisi, kes soovivad õppida väärt kogemusest ja midagi ise ära teha.

Kadri Kalle ja Mayri Tiido
Teeme Ära SA ja Materjalivoog

Ringmajanduse rakendamise eelduseks on mitme erineva kompetentsi olemasolu, alates süsteemsest mõtlemisest lõpetades julgusega luua teistsuguseid ärimudeleid. Vaatleme töötoas erinevaid kompetentside raamistikke, mis ringmajandusele mõeldes on välja toodud ja teeme läbi mõned konkreetsed harjutused nende kompetentside arendamiseks. Kuigi hariduse kohandamine ringmajanduse väljakutsetega on oluline kõigis astmetes, vaatame töötoas rohkem kõrg- ja kutseharidust ning täiendõpet. Töötuppa on kutsutud kõik, kes oma organisatsioonides või töös näevad vajadust ringmajanduse mõistmise ja rakendamise õpetamise järele.

Kadi Kenk
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavaldkonna juht

Töötoas tutvustatakse CIRCO meetodil esimesi samme, millega ettevõtes ringmajandust arendada. Töötuppa on oodatud ettevõtete töötajad, kes tegelevad tootearenduse ja strateegilise juhtimisega. Töötoas kirjeldatakse ärimudeleid ja disainistrateegiaid, mis edendavad oma tegevusvaldkonnas ringmajandust toetava ettevõtluse arendamist. Kõik osalejad saavad selle teadmise pinnalt praktiliselt lahendada näidiskaasust, mille käigus muudetakse üks toode ringmajandavaks.

Hea ringmajanduse huviline!

Ringmajanduse kontseptsioonist on räägitud erinevate nimetuste all juba aastakümneid. Olgugi et selle üldised põhimõtted on võrdlemisi kergesti arusaadavad, siis puudub ringmajandusel sellegipoolest üheselt mõistetud definitsioon. See on pigem metafoor, mis ühendab erinevaid tegevusi ning mille eesmärgiks on ressursside efektiivsem kasutamine. Ent ka metafoor peab olema selge.

Selge definitsiooni puudumise tõttu kiputakse enamasti arvama, et ringmajandus tähendab vaid jäätmete ringlussevõttu, aga see ei vii meid iseenesest ringmajanduse tootmismudelini.

Ringmajanduse võtmeküsimuseks on toodete eluea pikendamine ja teenusmajandusele üleminek, samuti ka vähendamise, korduskasutamise, renoveerimise ja ümbertootmise (ingl Reduce, Reuse, Refurbish, and Remanufacture) kontseptsiooni laiem omaksvõtt. Tänastes tootmismudelites on märkimisväärne osa ringlussevõetavatest materjalidest sobilikud ümberkäitlemiseks vaid madalama klassi toodeteks (ingl downcycling), ent peamine väljakutse on kujundada tootmisprotsessid ümber nii, et materjalide ja toodete väärtusahel pikeneks ja need oleksid kasutatavad nii kaua kui võimalik. Sellisel viisil tegutsedes tekib meil ka palju vähem jäätmeid.

Selleks, et oleksime Eestis ringmajanduse eestvedajad ja innovaatorid, kutsun teid osalema järjekorras juba kolmandal ringmajanduse konverentsil, mis sedakorda kannab pealkirja “Ringiga edasi”. Kuuleme, kuidas on ringmajanduse mudelit juurutatud Soomes ja Norras ning oma kogemusest räägivad ka kohalikud ettevõtjad. Kohtumiseni konverentsil juba 19.–20. jaanuaril 2022!

Erki Savisaar

Keskkonnaminister

Esinejad

Anna Pihl

Anna Pihl on Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik ja saatejuht. Ta on peamiselt tegutsenud ühiskonnaelu ja poliitika valdkonnas, kajastades näiteks otsesaadetes valimisi ja juhtides intervjuusaadet “Esimene stuudio”. Lisaks on Pihli tunnustatud uuriva ajakirjanikuna – 2020 võitis ta “Pealtnägija“ lugude eest Bonnieri preemia ja 2017 valiti tema lühidokumentaal “Sädemete jõed” parimaks Barcelona rahvusvahelisel keskkonnafilmide festivalil FICMA.

Simmo Soomets

Simmo Soomets on Thermory AS tegevjuht. Simmo on üle 23 aasta juhtinud peamiselt tootmisettevõtteid. Ta alustas Hansapanga välissuhete korraldamisest ning oli seejärel aastaid trükitööstuse ettevõtete – k.a. Printoni – eesotsas. Samuti on ta juhtinud Rootsi ettevõtte Krebs Stockholm kristall-lühtrite tootmist Eestis ning Rootsi toiduainetetööstuse seadmete tootja kontserni Sveba-Dahlen Baltikumi, Hiina ja Hong-Kongi ettevõtteid. Tänaseks on Simmo olnud 2 aastat Thermory kontserni juht.

Alar Urke

Alar Urke omab laialdast vaadet ettevõtete kiiremalt kasvule aitamises. Ta omab üle kolmeteistkümne aastast kogemust ja suuremat pilti tööstussektoris toimuvas ning ta on kursis nii mikroettevõtte kui suurettevõtte hingeeluga. Alaril on kogemust nii avalikus kui ka erasektoris ning tal on TalTechi tehnikateaduste magistrikraad. Praegu tegutseb ta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kliendikeskuse arendusjuhina.

Ragmar Saksing

Ragmar Saksing on ettevõtja ja sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol rohetehnoloogia klastri juht. Ragmaril on circa kahekümneaastane tarkvaraarendamise kogemus ja ta on ettevõtete Shipwise, Protribe, Fututec ja Adventure Clinic kaasasutaja. Ragmar on lõpetanud merebioloogia bakalaureuse Tartu Ülikoolis ja ta on elukestev õppija.

Kaupo Heinma

Kaupo Heinma on Keskkonnaministeeriumi asekantsler, tema pädevusvaldkonnas on keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia poliitika väljatöötamine ja elluviimine ning ministeeriumi tegevuse korraldamine Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Varasemalt on Kaupo juhtinud keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonda ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal juhtis ta ka kemikaalide ja jäätmete rahvusvahelist töögruppi. Kaupo juhtmõte on, et igaüks meist osaleb ringmajanduses ja seega saame igapäevaste otsustega määrata, kui palju ja kuidas me keskkonda mõjutame.

Ellen Anette Høvik

Ellen Anette Høvik on kommunikatsioonijuht ettevõttes Circular Norway. Alates sellest kui ta ettevõttega poolteist aastat tagasi liitus on ta Norras juurutanud ringsete omavalitsuste võrgustiku, tuues linnapeadele ja haldusjuhtidele eeskujuks parimaid praktikaid ja regulatsioone. Ellen vastutas eelmisel suvel ka Norra riikliku ringmajanduse konverentsi programmi eest, kus Norra valitsus avalikustas rohelise ringmajanduse strateegia. Ta on ka ringmajanduse sündmuste esineja ja moderaator, mida talle tema teleajakirjaniku tausta tõttu väga teha meeldib.

Enn Kikas

Enn Kikas on lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi autode remondi ekspluatatsiooni alal ning töötanud kakskümmend neli aastat teedeehituses ja tegelenud erinevatel ametitel asfaldi tootmisega. AS Kiviluksi lõi Enn 1997. aastal. Kiviluks on pereettevõte, mille esialgne idee oli inertsete ehitusmaterjalide ümbertöötlemine, kuid nüüdseks on selle põhitegevusalaks killustiku tootmine ja karjääride haldus.

Andrus Treier

Andrus Treier on kogenud juht, kellel on lai kogemus nii avalikus kui erasektoris eelkõige finantsvaldkonnas, aga ka logistika, meditsiini ja nõustamisega seonduvalt. Andrus juhtis üle kümne aasta riigile kuuluvat finantsasutust KredEx ja tal on väga hea kogemus toetusmeetmete rakendamisel alates start-up ökosüsteemi ehitamisest kuni erinevate keskkonna ja energiatõhususega seotud projektideni. Praegu juhib ta Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskust. Andrusel on Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrikraad.

Sirli Heinsoo

Sirli Heinsoo on reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud juba alates 2016. aastast ning alates 2019. aasta lõpust on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas. Sirli osaleb aktiivselt erinevates avalike ja erasektori poolt kokkupandud töögruppides, komiteedes ja juhtrühmades esindades reaalajamajanduse kontseptsiooni laiemalt. Sirli on lõpetanud ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise eriala Tartu Ülikoolis.

Rando Värnik

Rando Värnik on teadlane ja Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor. Tema põhiline uurimissuund on põllumajandusökonoomika: maamajanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, ökonoomika, samuti biomajandus. Rando on ka Agroinfo projektijuht.

Dr Juhani Damski

Dr Juhani Damski on Soome Keskkonnaministeeriumi kantsler. Enne praegust ametit oli Damski Soome Meteoroloogiainstituudi peadirektor ning tal on doktorikraad meteoroloogias Helsingi Ülikoolis. Muuhulgas on ta ka sihtasutuse Smart & Clean nõukogu, Cilmate Arena direktorite nõukogu ja Forest Academy for Decision Makers nõuandekogu liige. Dr Damski oli Soome alaline esindaja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis ja Euroopa Keskmise Ilmaennustuste Keskuse nõukogu president.

Kristjan Maruste

Kristjan Maruste on tehnnoloogiaettevõtja, Comodule'i kaasasutaja ja tegevjuht. Comodule sai alguse soovist luua tõeliselt maailmamuutvaid lahendusi ja läbi innovatiivse tehnoloogia aidata kaasa null-emissiooniga transpordi arengule.
Kristjan on Forbes'i poolt valitud 30 alla kolmekümneaastase märkimisväärsema inimese hulka Euroopas.

Mikk Vainik

Mikk Vainik juhib Eesti riiklikku innovatsiooniprogrammi Accelerate Estonia, mille eesmärk on e-residentsuse eeskujul leida Eestile uusi konkurentsieeliseid. Programmi juhina vastutab Mikk selle eest, et käsitletud saaks olulisemad ühiskondlikud, sotsiaalsed ja keskkonna-alased väljakutsed, sealhulgas ringmajandus. Varem on Mikk olnud lähedalt hõivatud nii e-riigi kui Eesti tehnoloogiasektori ja riskikapitalituru arendamisega. Mikk valiti 2020. aasta lõpul Maailma Majandusfoorumi ja Apolitical.co poolt maailma 50 mõjusaima avalikku sektorit arendava poliitikakujundaja hulka.

Sigrid Soomlais

Sigrid Soomlais on juhataja Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonnas, kuhu on koondunud näiteks jäätmemajanduse, keskkonnamõjude hindamise, keskkonnajuhtimise, -märgiste, -tasude ja -vastutusega seotud teemad. Nende teemade igapäevane arendamine, sidumine ringmajanduspoliitikaga ning ringmajanduse üldine edendamine Eestis ongi Sigridi igapäevatöö. Sigridil on Wageningeni ülikooli teadusmagistri kraad keskkonnateaduste alal ning Tartu Ülikooli bakalaureusekraad keskkonnatehnoloogia erialal.

Katri Raik

Katri Raik on Narva linnapea. Tema erialaks ning huviks on ajalugu, eriti Narva linna ajalugu. Katri on kirjutanud Narvast ühe raamatu ning kirjutab praegu järgmist. Katri rõhutab, et Ida-Virumaa ettevõtjad ning tööstus on Eestile olulised ning Ida-Virumaa vajab tähelepanu just praegu, ringmajandusele üleminekul.

Registreeru konverentsile!




    Soovin osaleda järgmistes töötubades ja seminarides:

    11.15–12.30 I TÖÖTUBADE JA SEMINARIDE SESSIOON


    13.30–14.45 II TÖÖTUBADE SESSIOON

    Kontakt

    Krista Kupits

    Keskkonnaministeerium

    Peaspetsialist

    +372 626 0708

    krista.kupits@envir.ee

    Kem
    EU_logo